Termokuvamise tutvustus

Infrapuna- ehk termokaamerad on videokaameraga analoogsete põhimõtete järgi ehitatud seadmed, mis aga ei tööta nähtava valguse lainepikkusel (0,4- 0,8 mikromeetrit), vaid soojuskiirguse lainepikkusel (kas 3-5 või siis 8-14 mikromeetrit). Soojuskiirgust kiirgavad kõik objektid mille temperatuur on kõrgem kui absoluutne null (-273 °C) - ja sõltumata nähtava valguse olemasolust või puudumisest. Seetõttu näevad termokaamerad ka täielikus pimeduses.

Termokaamerate poolt kasutatav soojuskiirgus sumbub õhus vähem kui nähav valgus ning tänu pikemale lainepikkusele läbib ka udu ja suitsu. Seetõttu "näeb" termokaamera läbi udu ja suitsu ka seal kus nähtavus videokaamerale või inimsilmale on piiratud või null.

Tavalised, valgusvõimendi põhimõttel töötavad öönägemise sedamed vajavad minimaalselt valgust mida võimendada või siis valgustavad ise objekti lähi-infrapuna kiirgusega (0,8- 1,5 mikromeetrit) ning on ereda valguse poolt pimestatavad. Termokaamerad ei kiirga ise midagi, näevad ka täielikus pimeduses ning (kvaliteetsed termokaamerad) ei ole pimestatavad.

Valgetes oludes on termokaameraga näha taustast erineva temperatuuriga objektid, mistõttu inimesed, loomad ja masinad on kergesti leitavad, ka siis kui nad on maskeeritud.

Termokuvamise põhilised rakendused on:

  • Öönägemine
  • Objektide avastamine ja lokaliseerimine (militaar- ja politseirakendus)
  • Soojustundlik sihtimine (militaar- ja politseirakendus)
  • Otsing ja Pääste
  • Päästetööd pimeduses ja tihedas suitsus (suitsutuukri rakendus)
  • Tulekollete leidmine
  • Loomade ja lindude otsing ja vaatlus